Mina tutvusin selle ülesande jaoks õpikeskkondade kujundamisega.
Viimastel kümnenditel on õpetamise praktika väga palju muutunud seoses arvutite kasutuselevõtuga.
On tulnud juurde uusi õpetamisstrateegiaid, mis toetavad õpiprotsesse.
Erinevad õpikeskkonnad loovad nii õpetajatele kui õppijatele suurepäraseid võimalusi teadmiste omandamisel. Peamine roll on ükskõik millises keskkonnas õppimises ikka sama: motiveerida ja toetada õppijat. Kui eelnevalt on suur roll olnud õpikeskkonna kujundamisel õpetajal, siis uute tänapäevaste õpikeskkondade kujundamisel on samaväärne roll ka õppijal. Aina rohkem on õppijal e-õppes võimalus ise koostada õppimiseks vajalikke materjale ja neid kaasõppijatega jagada. See tähenda erinevate materjalide suuremat kättesaadavust.
Tekkimas on avatud ja vabalt kättesaadav sotsiaalne tarkvara, st mitmetest vabavaralistest vahenditest loodud keskkondi. Siin saab iga õppija endale vajalikke materjale alla laadida vastavalt vajadusele. Eeliseks on ka see, et infot on võimalik jälgida igast arvutist ja vastavalt ajalisele soovile infoga tutvuda.
Artiklis on juttu viimase aja kõige uuemast õpikeskkonnast-personaalsest õpikeskkonnast. Personaalne õpikeskkond on süsteem, kus õppija ei pea kohanduma kooli poolt etteantud süsteemiga, vaid iga õppija saab ise kujundada ja luua personaalse õpikeskkonna. Seda kasutatakse küll peamiselt keskkooli tasemel ja selleks peaks olema väga hea enesekontrolliga enda õppetegevuse üle.
Veel oli infot vookogude kohta, mis on nende eesmärk ja kasutusvõimalused. Nende eesmärk on vähendada ajakulu, leides koheselt pealkirjadest vajaliku info ja vajadusel lugeda materjali algallikast.
Mina olen enda õppeprotsessis kasutanud näiteks Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli e-õppe programme, kus olen osalenud nii sotsioloogia, psühholoogia kui ja programmeerimiskursustel.
Site Title 